Your body is your most priceless possession... so take care of it.
D-VITAMIIN


D-VITAMIIN
D-vitamiini optimaalseks tasemeks veres peetakse üle 75 nmol/l. Kui teil on vereanalüüsi tulemus normist madalam, siis soovitame teha süsti tugevusega 200 000 IU, optimaalse taseme säilitamiseks piisab aga süstist tugevusega 100 000 IU iga paari kuu tagant.
Päikese käes viibides ei ole võimalik saada D-vitamiini üledoosi, sest organism reguleerib D-vitamiini moodustumist, kuid tuleb jälgida, et ei tekiks päikesepistet või päikesepõletust. Päikeselistel suvepäevadel salvestatud vitamiini varud ammenduvad kahe kuu jooksul ehk täpselt haiguste hooajaks, just siis vajame D-vitamiini kõige rohkem immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
D-vitamiinil on meie organismis mitmeid tähtsaid ülesandeid, näiteks kaltsiumi taseme reguleerimine. Kaltsiumi imendumise baastase on vaid 10-15% ringis. D-vitamiin tõhustab kaltsiumi imendumist ligi 80%-ni, tugevdades sellega meie luid. Vanematel inimestel moodustub D-vitamiini looduslikul teel ligi 75% vähem kui noorematel.
D-vitamiini piisav kogus organismis aitab ennetada ka teatud vähivorme, sest vitamiin osaleb immuunsüsteemi reguleerimises ning vajadusel vähendab põletikku tekitavate tsütokiinide moodustumist organismis. Tsütokiinid - spetsiaalsed keemilised mediaatorid mida toodavad infektsiooni piirkonnas immuunrakud, kuid nende kõrge tase veres on ohtlik ning see võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme.
Bostoni Ülikoolis avaldatud uurimused viitasid D-vitamiini nappuse ohtlikule mõjule, normist (75 nmol/l) madalamat D-vitamiini taset seostati kõrgenenud riskiga haigestuda skisofreeniasse, depressiooni, vähki ja autoimmuunhaigustesse.
Ebasoovitavalt kõrgeks D-vitamiini tasemeks veres peetakse üle 250 nmol/l ning toksiliseks tasemeks üle 375 nmol/l.
 

VILJAKUS

Madal D-vitamiini tase võib vähendada seksuaalset tungi nii naistel kui meestel, samuti D-vitamiini puudusega meestel esinevad sagedamini erektsioonihäireid. Piisav vitamiini kogus suurendab seemnerakkude liikuvust ning reguleerib suguhormoonide tootmist. Kõrgem D-vitamiini tase on seotud parema IVF (kunstliku viljastamise) edukuse määraga.

VALU

Madala D-vitamiini tasemega on seotud nii pingepeavalud kui ka migreenid, optimaalsest madalam tase võib põhjustada fibromüalgiat, seljavalu, artriiti ja teisi tervisehäireid.

TUJU

D-vitamiinil on peamine roll serotoniini taseme säilitamisel ajus ning D-vitamiini kontsentratsiooni taseme tõus veres (nt. peale süsti) vähendab nii ärevust kui ka depressiooni.

KAAL

D-vitamiin aitab ära hoida kehakaalu tõusu, näiteks võib ta vähendada uute rasvarakkude moodustumist. On leitud, et D-vitamiin aitab hoida söögiisu kontrolli all ning see vähendab üldist kalorite tarbimist. Lisaks tõstab D-vitamiin meeste testosterooni taset, mis kiirendab ainevahetust ja aitab kaalul langeda.

IMMUUNSUS 

Reguleerides patogeene hävitavat valku (katelitsidiin), tugevdab D-vitamiin immuunsust ja aitab vältida bakteriaalseid ja viirusnakkusi.

LUUD

D-vitamiin stimuleerib osteokaltsiini (luukoe mittekollageenne valk) tootmist, mis omakorda reguleerib luukoe kasvu. D-vitamiini puudus viib mineraalid (kaltsium ja fosfor) luudest välja, muutes need nõrgemaks.

ENERGIA

Energiavaegus või väsimus on D-vitamiini puuduse tavaline sümptom. Selle põhjuseks on see, et D-vitamiin aitab mitokondritel (rakk, mis toodab energiat) kasutada hapnikku ja toita keha erinevaid osi.