Inimkeha vajab elektrolüüte paljude oma funktsioonide täitmiseks, näiteks optimaalse vedeliku tasakaalu säilitamiseks rakkudes ning toitainete imendumiseks ja hapniku transportimiseks. Lisaks normaalse vererõhu säilitamiseks, närvisignaalide edastamiseks ning lihaste kokkutõmbumiseks ja lõdvestamiseks.

Naatrium vastutab vedelike ja elektrolüütide tasakaalu eest kehas. See on oluline ka veremahu reguleerimiseks ning lihaste ja närvide funktsiooni säilitamiseks. Naatriumit on vaja elektrolüütide tasakaalu säilitamiseks rakusisese ja rakuvälise keskkonna vahel. Liiga madal naatriumisisaldus kehas põhjustab seisundit, mida nimetatakse hüponatreemiaks, mis on kõige levinum elektrolüütide tasakaaluhäire. Sageli põhjustab seda tugev kõhulahtisus või oksendamine.

Kaltsium osaleb luude ja hammaste moodustamisel ja tugevdamisel ning reguleerib paljusid elutähtsaid protsesse kehas - tagab vere hüübimise, lihaste kokkutõmbumise ja närviimpulsside läbimise. Kui veres pole piisavalt kaltsiumi, võtab keha selle puuduse korvamiseks meie luudest ning kui see juhtub pikema perioodi vältel, võib see lõpuks põhjustada osteoporoosi.

Magneesium kaitseb väsimuse eest, parandab meeleolu ning aitab võidelda stressi ja depressiooniga. Magneesium osaleb närviimpulsside ülekandmisel, lihaste kokkutõmbumisel ja lõdvestamisel, mis on südame-veresoonkonna ja lihastesüsteemi tööks väga oluline. Samuti aitab krampide vastu ning soodustab terveid luid ja hambaid. 

Kaalium on oluline südame löögisageduse ja lihaste funktsiooni reguleerimiseks. Koos naatriumiga osaleb see elektrolüütide tasakaalu hoidmises ja tagab rakkude vaheliste elektriliste impulsside juhtimise. 

Kloori leidub peamiselt rakuvahelises vedelikus ja see koostoimib tihedalt naatriumiga, et säilitada õige tasakaal ja rõhk keha erinevates vedelikupiirkondades (veri, rakusisene ja rakkudevaheline vedelik). See on oluline ka organismi pH taseme säilitamiseks tasakaalustades passiivselt vere, kudede ja elundite positiivseid ioone.